Täiendus: Lisaks alljärgnevale tekkis veel üks mõte. Tegin MRMi saidil hiljuti ühe suure ja põhimõttelise muudatuse: muutsin URLide kuju semantiliseks, st nad kajastavad lehe pealkirja. Kuigi sisenevad lingid kannatada ei saanud (kõik lingid on domeeni juurikasse), siis võis kõikide URLide korraga muutmine Google’le mitte meeldida.

Eile avastasin oma suureks üllatuseks, et mrm.ee Google Page Rank on kukkunud neljalt ühe peale. Kuna MRMi sait on vähese sisuga, siis hakkasin mõtlema, mis võis olla põhjustanud Google usalduse kaotuse.

Loe edasi »

Postitatud: mai 22nd, 2008 kategooriasse Veebiehitus.
Kommentaare: 6

SEO reeglid sunnivad meid veebilehel esitlema kasutajale kordaminevaid märksõnu. Mida suurem märksõnade tihedus, seda parem. Mida rohkem märksõnu, seda rohkem teksti peame kirjutama. Teades, et kasutajad skaneerivad teksti, mitte ei loe seda tähthaaval, võime ennustada, et mingil hetkel on teksti liiga palju. Aga kuidas aru saada, kui palju võiks olla paras hulk?

Loe edasi »

Postitatud: mai 6th, 2008 kategooriasse Veebiehitus.
Kommentaare: none

Jakob Nielsen teeb värskes artiklis tagasivaate kasutatavusele 25 aasta eest ning kasutab seal maailma määratlemiseks mõõdet “Eestist Peruuni”. Tore, eks?

Veel toredam on see, et kasutatavuse põhitõed ei ole nende aastate jooksul muutunud. Muutunud on tehnoloogia. Uus tehnoloogia loob uusi võimalusi, kuid samas ka uusi piiranguid. Piirangud tekitavad probleeme ning see on aastate jooksul kasutatavuse eksperte tööga toitnud.

Kuna meilgi jookseb tehnoloogia ees ja kasutatavus järel, siis on mõistlik Nielseni põhitõed siinkohal uuesti ära tuua:

• Fookus kasutajatele projekti varases faasis.
• Empiirilised mõõtmised kasutajaliideste arendusel.
• Iteratiivne disainiprotsess.

Loodetavasti mõistab järjest suurem hulk Eesti ettevõtteid ja asutusi, et kasutatavusega tegelemine toob suuremat kasu kui sellesse töösse paigutatud raha väärtus.

Postitatud: aprill 21st, 2008 kategooriasse Veebiehitus.
Kommentaare: none

Otsisin MRMi veebi jaoks sisuhaldustarkvara. Et britid olid kasutanud WordPressi, siis võtsin vaevaks tutvuda. Ei kahetse. Ülilihtne install, hea manual, suvaliste lehtede ehitamine, blogimootor, arendustugi - positiivset kui palju.

Manuali lugemisest kuni avalikustamiseni kulus ca 4 tundi, sh prooviversiooni tegemine. Esimese korra kohta pole paha.

Safari tuli paraku nurka visata, kuna WordPressi editor sellega ei tööta. See-eest Firefoxiga toimib kõik OK.

Postitatud: veebruar 25th, 2008 kategooriasse Veebiehitus.
Kommentaare: none