Ma mitte mingil juhul ei nõustu, et nn brändingbänner võiks olla kuidagi kasulik ja seda alljärgnevatel põhjustel.

Mina mõõdan kanali efektiivsust selle järgi, kui palju uusi inimesi selle kanali kaudu kampaaniasse lisandub ning kui palju ühe inimese lisandumine maksma läheb.

Esiteks, kas tõesti leidub mõni turundaja, kes usub, et brändingbännerile kulutatud reklaamikroon toob kampaaniasse rohkem inimesi kui raadiosse, välimeediasse, printi või telesse paigutatud investeering? Seda saaks kontrollida, kui HullPäev teeks ühe ürituse jaoks ainult bännerdamist ja teise jaoks välireklaami. Kuni keegi mulle brändingbännerite edulugu ei näita, mina oma seisukohta ei muuda.

Teiseks, reaalses elus kasutatakse meediamiksi. HullPäev reklaamib ennast teles, prindis, välimeedias, ehk ka raadios. See on suure katvusega kampaania, mis saab kätte suure osa sihtrühmast. Palun seletagu keegi mulle, millist spetsiifilist sihtrühma peaks HullPäev taga ajama internetist, kes kuskilt mujalt juba sõnumit pole kätte saanud? Kui suure osakaalu HulluPäevale minevatest inimestest on sinna toonud brändingbänner? Üks inimene tuhande kohta, kümne tuhande kohta? Pange oma oletus tasuvusarvutusse ja te saate aru millest ma räägin.

Kolmandaks, iga halb või mõttetu bänner risustab meediat ja tõeliselt kasulikel bänneritel on raskem mõjule pääseda. Tarbijate tähelepanu ruineerimisest kirjutasin artikli juba hulk aega tagasi.

Kokkuvõtteks: jään endiselt seisukohale, et kui mina oleks meediaagentuur, siis soovitaks brändingbänneri raha investeerida eesmärgipäraselt ja efektiivsemasse kanalisse.

PS. Pole mõtet rääkida, et nähtavus tuleb mingil moel kasuks brändingule. Refereerides Brand Manuali, on bränding ettevõtte ja tarbijate suhte väärtus. Nähtavus massimeedias ei loo mingit lisaväärtust, mis suurendaks ja parendaks seda suhet. Soovitan vaidlejatel tutvuda Brand Manuali lühijuhendiga brändingust “RTFM!”.

PPS. Selle artikli kirjutamisel jäi silma Delfis Leonardo Da Vinci bänner, mis teatab, et näitus Solarises on avatud viimaseid päevi. Lihtsalt sõnumi edastamine, ei mingit vajadust klikkida. Bänner maksab 11950 krooni päevas. Näituse tavapilet maksab 130 krooni. Oletades, et müügikäibest võib reklaamile kulutada 20% ehk 26 krooni tavapiletist, siis peab Delfi ühepäevane bänner tooma näitusele tavatasemest 460 inimest rohkem. Kui see eesmärk realiseerub või on parem, siis on Delfi bänner ennast õigustanud. Kas keegi oskab öelda, kas näituse külastatavus on tõusnud 460 inimese võrra?

ÄP eksib räigelt ühe põhireegli vastu – ei tohi segada oma klienti põhiteenuse kasutamisel. Sellel on äriliselt negatiivsed tagajärjed. Antud juhul on tagajärjeks see, et ma ei anna mitte kunagi enam oma isiklikku ega minuga seotud ettevõtete raha Äripäevale.

ÄP müügiosakond – pange see oma CRMi kirja. Ma ei taha teilt mitte kunagi mitte ühtegi kirja ega pakkumist. Lehe kande võite MRMi kontori aadressile ära lõpetada koheselt – leht läheb lugemata kaminasse. Ma leian teie asemele konkureeriva lahenduse.

Kes iganes seda lugu siin loeb – ärge korrake ÄP viga. Tavaliselt ei saa te kunagi teada, kes ja miks teie teenuse-toote ostmata on jätnud.

Kõik ÄP konkurendid – saatke mulle pakkumisi!

Äripäeva terrorbänner

Minagi, üks paljudest tavalugejatest, olen tänu Mozilla ad-blockile siiani bännerimaailmast mõnda aega eemal olnud. Oma internetilehe loomisega tuli bännerite näitamine aga päevakorda ning selleks, et lehel toimuvaga tuleb kursis olla, tutvusin huviga ka reklaamisisuga. See, mida eest leidsin, oli ausalt öeldes päris jahmatav ja tekkis küsimus, miks bännerireklaamijad oma raha tuulde loobivad.

Mõned konkreetsed näited. On üks Swedbanki bänner, mis reklaamib ühte supermario stiilis mängu, mida saab panga lehel mängida. Mäng on lahe, aga klikates bännerile ei ole mängu üldsegi lihtne üles leida. Avaneb tavavisuaalis Swedbanki leht ja selleks, et mängu üles leida, peab (internetimõistes) palju aega kulutama. Lisaks ei kutsu bänner üldsegi klikkama – millest on kahju, sest mäng on ju päris tore.

Teiseks paistis EAS bänner – nii bänner kui kogu reklaamikampaania visuaalid on väga sümpaatsed ja omapärased. Asja “aga” on see, et bänner viitab EASi inglise keelsele üldlehele ja seda infot, mis bänneris lubatakse, ei paista kusagilt… (lisan täpsustuseks, et see olevat tehniline probleem, sest millegipärast tuvastab see bänner minu arvuti asukohana riiki väljaspool Eestit).

Järgnesid kaks bännerit (Avon ja Nordea), mis panevad proovile lugeja kannatlikkuse, esimene rohkem, teine vähem. Täitsa huvitav, kui palju on neid lugejaid, kelle kannatlikkus ei katkenud ja kes jõudsid ära oodata millal leht end lõpuks alla laeb.

Innovatsioonibänner oli ehk ainuke mõistlik ja sealt avanes ka huvitav lehekülg innovatsiooniliste toodetega. Suvel õnnestus näha ühte toredat RMK bännerit, mis oli lahendatud viktoriini-stiilis, huvitavalt ja harivalt. Kuuldavasti sai see viimane tavapärasest ka rohkem klikke. Rohkem pole selliseid häid lahendusi näinud, mistõttu tekibki küsimus, et miks peaks keegi üldse bänneritele klikkima?

Samal teemal:
Kannibal-turundus veebis
Kui palju näidata reklaami ühele unikaalsele veebikülastajale?