Jakob Nielseni selle nädala Alertbox teeb kasutatavusest suurepärase kokkuvõtte: “Kasutatavus on nagu kokkamine – igaüks vajab head tulemust, kõik saavad sellega talutavalt hakkama peale pisikest katsetamist ning üsna ruttu hakkab tulema gurmeed.”
Kui olete Nielseni loo läbi lugenud, siis registreeruge kiirelt Trinidadi NANO-töötubadesse ja hakake kokkama!

Jakob Nielsen kirjutab Alertboxis hea artikli sellest, miks veebi sisu omanikud ei kõlba kasutatavusele hinnanguid andma.
Lühikokkuvõte: sisu omanikud tuginevad enda arvamusele, mitte kasutajate omale. Sisu omanikud on kõlbmatud kasutatavuse analüütikud, sest nad erinevad mis iganes sihtgrupist väga mitmel moel:
- Sisu omanikud tunnevad teemat paremini kui sihtgrupp, nad valdavad paremini terminoloogiat ja taustainfot.
- Insaideritena teavad nad paremini sisu struktuuri.
- Professionaalidena on saidi omanikud reeglina paremate teadmistega kui sihtgrupp.
- Sageli on nad tehniliselt kompetentsemad.
- Sisu omanikud on rollist tulenevalt paremini motiveeritud oma sisu suhtes. Sihtgruppide motivatsioon on madalam – vajadus olulise järele on suurem.
Internetiturundus on üks suur katsetamine. Katsetage vahelduseks ekspertide usaldamist.
Trinidad korraldas tänuväärse ürituse World Usability Day raames. Tänaseks on ka esitluste materjalid saadaval.
Reklaami-, veebi- ja meediaagentuuridele kohustuslik materjal on Epp-Kristiina Keerovi ja Martin Salo slaidid. Kui aru ei saa, siis küsige selgitust minult või autoritelt.
SEO reeglid sunnivad meid veebilehel esitlema kasutajale kordaminevaid märksõnu. Mida suurem märksõnade tihedus, seda parem. Mida rohkem märksõnu, seda rohkem teksti peame kirjutama. Teades, et kasutajad skaneerivad teksti, mitte ei loe seda tähthaaval, võime ennustada, et mingil hetkel on teksti liiga palju. Aga kuidas aru saada, kui palju võiks olla paras hulk?
(veel…)
Jakob Nielsen teeb värskes artiklis tagasivaate kasutatavusele 25 aasta eest ning kasutab seal maailma määratlemiseks mõõdet “Eestist Peruuni”. Tore, eks?
Veel toredam on see, et kasutatavuse põhitõed ei ole nende aastate jooksul muutunud. Muutunud on tehnoloogia. Uus tehnoloogia loob uusi võimalusi, kuid samas ka uusi piiranguid. Piirangud tekitavad probleeme ning see on aastate jooksul kasutatavuse eksperte tööga toitnud.
Kuna meilgi jookseb tehnoloogia ees ja kasutatavus järel, siis on mõistlik Nielseni põhitõed siinkohal uuesti ära tuua:
- Fookus kasutajatele projekti varases faasis.
- Empiirilised mõõtmised kasutajaliideste arendusel.
- Iteratiivne disainiprotsess.
Loodetavasti mõistab järjest suurem hulk Eesti ettevõtteid ja asutusi, et kasutatavusega tegelemine toob suuremat kasu kui sellesse töösse paigutatud raha väärtus.