Kirjutan vastuseks Pärnu Turunduskonverentsil alguse saanud ja Best Marketingi veebis jätkuvale diskussioonile bännerite otstarbe üle. Kuna Erti Luige artiklit klikkimise vajalikkusest ei ole võimalik BM veebis kommenteerida, siis teen seda siin.
Ma mitte mingil juhul ei nõustu, et nn brändingbänner võiks olla kuidagi kasulik ja seda alljärgnevatel põhjustel.
Järjeks varem kirjutatud artiklile A. Le Coq Facebook fännilehe mõõtmisest jagan märtsikuised numbrid.
Kui sa oled veendunud, et Facebooki “Hakka fänniks” klikk on sama palju väärt kui Delfi bänneril tehtud klikk, siis ära edasi lugemisega aega raiska – see jutt ei ole sulle. Kui sul on soov sotsiaalmeediat oma turundustegevuses kasutada ja sa ei tea, kui palju peaksid investeerima, siis see artikkel on just nimelt Sulle.
Minult on seoses sotsiaalmeediaga palju küsitud, et millise rahalise panusega tuleb arvestada, kui see tegevus käsile võtta. Vastus ei ole nii keeruline kui võiks arvata. Kuigi sul puudub varasem kogemus, on siiski võimalik kasutada võrdlusmeetodit nn “tavalise” internetiturundusega.
Üsna igapäevaseks on muutunud küsimused stiilis: “Igal pool kirjutatakse, et Facebook on hea, kas me peaksime ka sinna minema?”. Samas ei ole kellelgi ettekujutust, mida tähendab “hea” või kuidas sotsiaalmeedias toimetamise edu mõõta. Meedia ja e-turundajad ise toidavad arvamust, et fännide suur arv mingis ajaühikus on tore asi. Vaata näiteks Rein Iida kommentaari A. Le Coqi või Marko Saue säutsu Twitteris Kingakaubamaja fännilehe kohta.
Ometi on selge, et sotsiaalmeedias turundamine tähendab pikaajalist ja kahesuunalist kommunikatsiooni. Fännide hankimise aktsioon töö alguses on kindlasti õigustatud, kuid kuidas hiljem aru saada, kas brändi soovitusindeks selle tegevuse tagajärjel kasvab või mitte?
Tegin A. Le Coqi fännilehe sisu analüüsi ja pakun siinkohal huvilistele välja ühe mudeli, mille abil edu kulgemist mõõta.
Kasutame WordPressi